Tartu Linnavolikogu liige
Eesti Lennuakadeemia, Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine
5135379
Meil kõigil on, mida kaitsta. Seetõttu peame tegema kõik, et tagada Eesti ja meie inimeste vabadus. Peame Eesti parimate kaitseeksepertidega välja töötama põhjaliku julgeolekustrateegia, et meie riik oleks rünnakute eest kaitstud ka tulevikus. Eestlaste kindlustundeks on vaja piisavalt garanteeritud julgeolekut. Eesti turvalise oleviku ja tuleviku tagamiseks tuleb igapäevaselt teadlikult tegutseda.
Riigikaitseõpe kohustuslikuks
Riigikaitse reformimist tuleb alustada haridusmaastikult. Kuigi praegu on koolides olemas riigikaitseõpetuse valikaine kursused, siis leian, et gümnaasiumi õppekavasse tuleks sisse viia kohustuslik riigikaitseõpetus. Lisaks praegu olemasolevale riigikaitselaagrile tuleks kasutada ka teisi praktikameetodeid, sealhulgas suurendada koostööd erinevate riigikaitseorganitega. Riigikaitse õppeainena teadvustab inimestes vajadust kaitsta oma riiki ja tõsta patriotismi, sest selle puudumine on üks suurimaid julgeolekuriske.
Ajateenistuse ajakohastamine
Kui hetkel teenib aega kolmandik noorte meeste aastakäigust, siis aastaks 2028 peaks see moodustama vähemalt poole. Ajateenistus tuleb muuta populaarseks ja selle sisuline vajadus tuleb muuta iga kodaniku vajaduseks, et reservväelaste arv suureneks praeguselt 60 000 vähemalt 100 000 ning noorte inimeste suhtumine riiki paraneks. Iga eestlane, kes tahab ajateenistust läbida, peaks saama võimaluse sellesse panustada. Näiteks, kui inimesel on füüsiline puue, aga tema mentaalne ressurss on sobiv kaitseteenistusse, siis tuleks leida võimalused selle rakendamiseks.
Vabatahtlikud ja naised kaitseväes
Eesti kaitseväes on naiste osakaal väga madal, kuid naiste soov riigikaitse edendamisele oma panus anda suhteliselt kõrge. Oluline on välja töötada erinevad võimalused riigipoolseks toetuseks ning meetmed mis lihtsustaksid naiste võimalusi panustamaks riigi kaitsmisesse. Naiste roll riigikaitses peab suurenema, sest riigikaitse puudutab kogu ühiskonda. Ideaalis peaks naiste ja meeste osakaal riigikaitses olema võrdne. Samas ei tohiks muuta naiste ajateenistust kohustuslikuks, vaid igal naisel peaks olema vabadus valida, kas ja kui palju ta soovib julgeolekusse panustada. Vajalik on uuendada Kaitseliidu taristut, et tagada kõrgetasemeline vabatahtlike väljaõpe. Vabatahtlike organisatsioone ei tohi alahinnata, nii Naiskodukaitse kui ka näiteks Noored Kotkad on oluline riigikaitse kasvulava.
Valmisolek hübriidsõjaks, küberkaitse ja tehisintellekt
21.sajandi sõdu ei peeta enam mitte tulirelvadega, vaid arvutite ja võrkudega. Esimesed küberkaitserünnakud Eesti vastu toimusid juba 2007. Aasta pronksöö rahutuste ajal, mis näitasid kui oluline on panustada aina enam küberjulgeolekusse. Tuginedes sõjapidamise tehnoloogia arengule kui ka Eesti kui juhtiva e-riigi positsioonile on aega moodustada Eesti Kaitseväe koosseisu küberväejuhatus. Selle missiooniks oleks kaitsta vaenlaste eest meie sõjalisi infosüsteeme ning olla valmis erinevate operatsioonide läbiviimiseks. Oluline on konsolideerida infotehnoloogiline kompetents Kaitseministeeriumi osana ning suunata sinna lisaressurssi. Leian, et tuleks luua kõrgkoolidesse rohkem erialasid, mis tegeleksid ainult kübarturvalisuse ja sellega seotud spetsialistide väljakoolitamisega. Koolitatud ressurss on ahvatlus väljaspool Euroopat, mis võib tingida värbamise kolmandade riikide teenistusse. Seega inimese usaldus ja riigi teenimine kaitsejõududes toetub ainult indiviidi patriotismile. Selleks, et vältida hübriidsõdade teket on oluline kaardistada Eesti elanikkonnale ühiselt mõistetav inforuum ning informatsiooni juhtimine läbi erinevate meediakanalite ja sotsiaalvõrgustike.
Aasta 2050 – tehisintellekt ja tuumasõda
Aastal 2050 ei toimu suure tõenäosusega sõjad mitte riikide, vaid inimkonna ja robotite vahel. Juba praeguseks on tehisintellektide loomine jõudnud niivõrd kaugele, et kujutada meile mitmete aastakümnete pärast suurt ohtu. Tuleviku Valitsuse kaitseministeerium peab vastutama selle eest, et kurjade kavatsustega indiviididel ei oleks võimalik sisse häkkida tehisintellekti või erinevatesse robotitesse. Julgeolekuohtu võib kujutada kasvõi isesõitev auto või iseseisvalt tulistavad ja liikuvad droonid, mille tarkvarasüsteemidesse on võimalik vaenlasel siseneda. Seega on oluline, et riigil oleks pidev kontroll enda vastutuses oleva tehnoloogia üle. Lisaks ei tohi unustada, et maailmas on palju riike, kes omavad tänapäeval tuumarelva. Aastaks 2050 on neid riike kindlasti juba rohkem, kes tegelikult kujutavad ohtu kogu inimkonnale ja meie planeedile. Sõjatööstus areneb meeletu kiirusega, meie enda huvides on pidev kontroll ja seadusandluse vastav reguleerimine nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Seega on väga tähtis, et Eesti räägiks jätkusuutlikult kaasa rahvusvahelistes organisatsioonides, tagades enda kaitsevõimekuse läbi poliitiliste otsuste.
Eesti sõjaline julgeolek seisab kindlalt kolmel sambal: poliitilistel otsustel, kaitsevõimel ja usaldusväärsel kollektiivkaitsel. Inimene on riigikaitsevõti. Oluline on säilitada kaitsekulutuste piisav maht SKT-st, mis ideaalis võiks küll proportsionaalselt tõusta, kuid peamine on Eesti kuulumine NATO-sse. See tähendab, et kodaniku vaba tahe valida, peaks toetama poliitilisi jõude, kelle prioriteetideks on ja jääb riigikaitse võimekuse jätkusuutlikkus.